merisutt, Petromyzon marinus
Iseloomulikud tunnused: Imilehtri seintel palju teravaid sarvhambaid, suuava kohal suur kahetipuline sarvhammas. Maduja silinderja kehaga. Kaks seljauime selgelt eristunud, tagumine seljauim ulatub sabauimeni. Keha marmorimustriliselt hele- või kollakaspruun.
Mõõtmed: Kasvab kuni 90 cm pikkuseks ja üle 1 kg raskuseks. Eesti suurim silmlane.
Sarnased liigid: Oja- ja jõesilm.
Elukeskkond: Nii mere-, riim- kui magevees, enamasti põhjalähedastes kihtides.
Toitumine: Vastsed plankton- ja detriiditoidulised, täiskasvanud parasiteerivad kaladel, imedes verd ja kudesid.
Paljunemine: Anadroomne liik, koeb kevadel jõgedes 10-18°C veetemperatuuril. Isane valmistab kruusasesse jõepõhja lohu, kuhu koetud marjast kooruvad vastsed 1-2 nädala pärast. Tavaliselt hukkuvad täiskasvanud pärast kudemist. Peale koorumist elavad vastsed algul 5-8 aastat jões ja siis laskuvad merre.
Ränne: Rändab kudema suurematesse jõgedesse.
Levik: Põhja-Atland, Põhja-Ameerika ja Euroopa rannikuvesi ja jõed.
Tähtsus: Eestis majanduslik tähtsus harulduse tõttu puudub.
Asend eluslooduse süsteemis:
riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Cephalaspidomorphi
selts Petromyzontiformes
suguk. Petromyzontidae
perek. Petromyzon
liik Petromyzon marinus