peipsi siig, Coregonus lavaretus maraenoides




Iseloomulikud tunnused: Merisiiast jässakama kehaga, lõpusepiid arvukad. Värvus sarnane merisiiaga.

Mõõtmed: Kasvab üle 60 cm pikkuseks ja 3 kg raskuseks. Peipsi siig on aeglasema kasvuga kui merisiig.

Sarnased liigid: Merisiig, vimb.

Toitumine: Toitub zooplanktonist ja -bentosest, suured isendid võivad süüa ka väikeseid kalu.

Paljunemine: Suguküpsus saabub harilikult viiendal eluaastal. Absoluutne viljakus 10000-80000 marjatera. Kudemine leiab aset oktoobris-novembris 5°C veetemperatuuri juures. Koelmud paiknevad Peipsi lõunaosas ja Emajõe suudme lähedal 1,5-5 meetri sügavusel liivasel ja kruusasel põhjal. Vastsed kooruvad 5-6 kuu pärast aprillis-mais.

Levik: See mageveeline siia alamliik asustab Peipsi järve, Suur-Emajõge ja Võrtsjärve, võib esineda Kalli, Koosa ja Lahepera järves. Teda on viidud veel paljudesse Eesti järvedesse, kuid arvukat asurkonda ta neis rajanud ei ole. Lisaks on teda introdutseeritud mitmetesse Euroopa ja Ida-Euroopa riikidesse, ka Jaapanisse.

Kaitse ja piirangud: Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves ning teistes siseveekogudes kehtib alammõõt l=35 cm, L=40 cm.

Seisund: Arvukus on tänapäevaks tugevalt langenud.

Tähtsus: Varem omas Peipsi järves püügikalana majanduslikku tähtsust.


Asend eluslooduse süsteemis:

riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Salmoniformes
suguk. Salmonidae
perek. Coregonus
liik Coregonus lavaretus maraenoides