latikas, Abramis brama




Iseloomulikud tunnused: Keha kõrge ja külgedelt kokkusurutud. Pea ja suu suhteliselt väike. Silma ja ninamiku vahele mahub vähemalt üks silmapikkus. Noored kalad hõbedased, vanemad kollakad kuni pruunikad.

Mõõtmed: Tavaliselt pikkus kuni 50 cm ja mass kuni 3-4 kg. Suurim Eestist püütud latikas oli 58 cm pikk ja kaalus 5,5 kg.

Sarnased liigid: Nurg

Elukeskkond: Tavaline Eesti järvedes ja suuremates jõgedes, samuti madalates riimveelistes merelahtedes. Eelistab taimestikurohkeid ja rohketoitelisi järvi.

Toitumine: Zoobentostoiduline, toidus domineerivad surusääsklaste vastsed.

Käitumine: Parvekala, noorkalad hoiduvad madalasse vette. Suuremana eelistab veekogu sügavamaid osi.

Paljunemine: Suguküpsus saabub 5-10 aasta vanuselt. Absoluutne viljakus 44000-459000 marjatera. Kudemine algab tavaliselt mai keskpaigas ja kestab kuni juuni keskpaigani. Mari koetakse madalvees taimestikule. Vastsed kooruvad umbes 10 päeva pärast.

Ränne: Emajõe vesikonnas sooritab ulatuslikke kudemisrändeid vanajõgedesse. On kindlaks tehtud, et latikad on paigatruud kudejad, pöördudes tagasi just enda sünnipaika.

Levik: Euroopas Püreneedest ja Alpidest põhjas, ulatudes kirdes Petšora jõeni. Kagus ulatub levila Musta mereni.

Kaitse ja piirangud: Peipsi, Pihkva, Lämmijärves ning Suures ja Väikeses Emajões kehtib alammõõt (l=30 cm, L=35 cm) ja kudemisaegne püügikeeld.

Tähtsus: Omab olulist majanduslikku tähtsust, samuti on populaarne püügikala harrastuspüüdjatele.


Asend eluslooduse süsteemis:

riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Cypriniformes
suguk. Cyprinidae
perek. Abramis
liik Abramis brama