vimb, Vimba vimba
Iseloomulikud tunnused: Iseloomulik pehme ümar väljaulatuv ninamik, mille all paikneb alaseisune suu. Selg mustjaspruun, küljed hõbedased. Kudemisajal esineb värvikirev pulmarüü.
Mõõtmed: Tavaliselt pikkus kuni 35 cm ja mass kuni 700 g. Eesti rekordvimma mõõtmed olid 43 cm ja 1468 g.
Sarnased liigid: Merisiig.
Elukeskkond: Eesti rannikumeri, arvukam Liivi ja Pärnu lahtedes. Koeb jõgedes. Suurematesse jõgedesse rändab juba sügisel, väiksematesse jõgedesse vahetult enne kudemist kevadel. Elab ka Peipsi järves.
Toitumine: Toitub zoobentosest.
Paljunemine: Suguküpsus saabub 6-7 aasta vanuselt. Absoluutne viljakus 45000-90000 marjatera. Portsjonkudemine algab mais 13-14°C veetemperatuuri juures ja kestab juunini. Kudemiseks eelistab madalaid (kuni 1 m) kruusapõhjalisi kiire vooluga jõelõike, kividele kleepunud marjast kooruvad vastsed 4-7 päeva pärast.
Ränne: Anadroomne, sooritab kuni paarisaja km pikkuseid kudemisrändeid jõgedesse. Esinevad ka ränded toitumis- ja talvitusalade vahel.
Levik: Euroopa merede riimveelised alad ja neisse suubuvad jõed, samuti Läänemere ümbruse suured järved.
Seisund: Arvukus vähenenud kudejõgedele ehitatud tammide tõttu.
Kaitse ja piirangud: Kehtib alammõõt L=30 cm ja piirkonniti kudemisaegne keeluaeg.
Tähtsus: Omab mõningast majanduslikku tähtsust. Populaarne harrastuspüügi objekt.
Asend eluslooduse süsteemis:
riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Cypriniformes
suguk. Cyprinidae
perek. Vimba
liik Vimba vimba