vimb, Vimba vimba




Iseloomulikud tunnused: Iseloomulik pehme ümar väljaulatuv ninamik, mille all paikneb alaseisune suu. Selg mustjaspruun, küljed hõbedased. Kudemisajal esineb värvikirev pulmarüü.

Mõõtmed: Tavaliselt pikkus kuni 35 cm ja mass kuni 700 g. Eesti rekordvimma mõõtmed olid 43 cm ja 1468 g.

Sarnased liigid: Merisiig.

Elukeskkond: Eesti rannikumeri, arvukam Liivi ja Pärnu lahtedes. Koeb jõgedes. Suurematesse jõgedesse rändab juba sügisel, väiksematesse jõgedesse vahetult enne kudemist kevadel. Elab ka Peipsi järves.

Toitumine: Toitub zoobentosest.

Paljunemine: Suguküpsus saabub 6-7 aasta vanuselt. Absoluutne viljakus 45000-90000 marjatera. Portsjonkudemine algab mais 13-14°C veetemperatuuri juures ja kestab juunini. Kudemiseks eelistab madalaid (kuni 1 m) kruusapõhjalisi kiire vooluga jõelõike, kividele kleepunud marjast kooruvad vastsed 4-7 päeva pärast.

Ränne: Anadroomne, sooritab kuni paarisaja km pikkuseid kudemisrändeid jõgedesse. Esinevad ka ränded toitumis- ja talvitusalade vahel.

Levik: Euroopa merede riimveelised alad ja neisse suubuvad jõed, samuti Läänemere ümbruse suured järved.

Seisund: Arvukus vähenenud kudejõgedele ehitatud tammide tõttu.

Kaitse ja piirangud: Kehtib alammõõt l=26 cm, L=30 cm ja piirkonniti kudemisaegne keeluaeg.

Tähtsus: Omab mõningast majanduslikku tähtsust. Populaarne harrastuspüügi objekt.


Asend eluslooduse süsteemis:

riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Cypriniformes
suguk. Cyprinidae
perek. Vimba
liik Vimba vimba