nugakala, Pelecus cultratus
Iseloomulikud tunnused: Selg võrdlemisi sirge, kõhuserv kaarjas. Hõbedase värvusega keha on külgedelt tugevasti kokku surutud, meenutades kujult nuga. Suu ülaseisune. Iseloomulikud on väga pikad rinnauimed. Küljejoon looklev.
Mõõtmed: Eestist püütud isendid on olnud harilikult 25 kuni 40 cm pikad.
Sarnased liigid: Noorkalad sarnased viidikaga.
Elukeskkond: Riimvees, laguunides ja jõesuudmetes. Võib ka püsivalt elada suuremates jõgedes. Eesti vetes juhukülaline, sagedasem Väinameres ja Pärnu lahes.
Toitumine: Toitub vee pinnakihis peamiselt putukatest ja putukavastsetest, suuremana on röövtoiduline.
Käitumine: Parvekala.
Paljunemine: Suguküpsus saabub Soome lahes 4-5 aastaselt. Koeb põhiliselt juunikuus veetemperatuuril umbes 20°C. Absoluutne viljakus on 8000-70000 marjatera. Põhja lähedal hõljuvast marjast kooruvad vastsed paari päevaga.
Ränne: Poolsiirdekala, kudemiseks rändab ülesvoolu jõgedesse.
Levik: Must mere, Kaspia ja Araali vesikond, Läänemere lõunaosas ja vesikonna suurtes järvedes (Laadoga, Äänisjärv, Ilmeni järv).
Tähtsus: Lõunapoolsetes maades püügikala, meil harulduse tõttu majandusliku tähtsuseta.
Asend eluslooduse süsteemis:
riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Cypriniformes
suguk. Cyprinidae
perek. Pelecus
liik Pelecus cultratus