karpkala, Cyprinus carpio




Iseloomulikud tunnused: Seljauim pikk. Pärakuuime alguses hambuline ogakiir. Soomused suured. Suunurkades väikesed poised. Selg mustjaspruun, küljed kollakad või kuldpruunid.

Mõõtmed: Tavaliselt pikkus 30-50 cm ja mass 1-3 kg. Eesti tingimustes võib kasvada üle kahekümne kilo raskuseks.

Sarnased liigid: Harilik koger, hõbekoger.

Elukeskkond: Eelistab aeglasevoolulisi rohke taimestikuga ja mudase põhjaga veekogusid. Samuti esineb rannikumeres ja suurtes jõgedes.

Toitumine: Valdavalt bentosetoiduline.

Käitumine: Noorkalad parvedes, suuremad isendid eraklikumad.

Paljunemine: Eestis on soojematel aastatel võimeline looduslikult paljunema, kuid see pole väga tavaline. Suguküpsus saabub 3-5 aastaselt Absoluutne viljakus tavaliselt 400000-700000 marjatera. Portsjonkudemine taimestikule veetemperatuuril 16-20°C juunist juulini. Vastsed kooruvad 4-7 päevaga.

Levik: Algselt pärineb Ida-Aasiast, vähenõudlikkuse ja kiire kasvu tõttu on inimese kaasabil oma levilat suuresti laiendanud üle Euraasia ja teiste mandrite.

Tähtsus: Populaarne kalakasvatuse objekt. Hinnatud õngitsemisobjekt harrastuspüügil.


Asend eluslooduse süsteemis:

riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Cypriniformes
suguk. Cyprinidae
perek. Cyprinus
liik Cyprinus carpio