pakshuul-heloon, paksuhuuleline hallkefaal, Chelon labrosus
Iseloomulikud tunnused: Pikliku jämedapoolse kehaga. Kaks lühikest eraldatud seljauime. Hallikashõbedast värvi keha kaetud suurte soomustega. Kalale on iseloomulik paksenenud lai ülahuul, mis on alaservas kaetud väikeste näsadega.
Mõõtmed: Eestist püütud isendid on olnud 55-70 cm pikkused ja 1,5-3,7 kg raskused.
Sarnased liigid: Merisiig, säinas, kitsashuul-tintkefaal
Elukeskkond: Madal rannikumeri, võib tungida ka jõgedesse. Eestis haruldane eksikülaline.
Toitumine: Toitub põhiliselt zooplanktonist ja detriidist.
Käitumine: Enamasti liigub parvedes.
Paljunemine: Suguküpsus saabub 2-3 aasta vanuselt. Koeb talvekuudel, mari hõljub veekihis.
Ränne: Võib sooritada küllalt pikki rändeid.
Levik: Atlandi Euroopa ja Põhja-Aafrika rannik.
Seisund: Liik on viimastel aastakümnetel Euroopas laiendamas oma levilat põhja suunas.
Tähtsus: Eestis harulduse tõttu majandusliku tähtsuseta.
Asend eluslooduse süsteemis:
riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Mugiliformes
suguk. Mugilidae
perek. Chelon
liik Chelon labrosus