atlandi tuur, Acipenser oxyrinchus




Iseloomulikud tunnused: Keha kaetud luukilpide ridadega. Esineb pikk ninamik (nokis) ja alaseisune suu, nokise alumisel küljel paikneb neli poiset. Selja- ja küljekilbiridade vahel esinevad iseloomulikud luised naastud, mis on erinevalt teistest tuuraliikidest rombikujulised.

Mõõtmed: Eesti suurim kala. Meie vetest püütud rekordisend oli 290 cm (L) pikk ja kaalus 136 kg. Kirjanduse andmeil võivad selle liigi isendid oluliselt suuremaks kasvada.

Sarnased liigid: Tuurade teised liigid. Kunagi introdutseeritud sterlet ja beluuga on tänapäevaks meie vetest tõenäoliselt kadunud. Kalakasvandustest satub vahel Eesti rannikuvette Siberi tuura ja Vene tuura isendeid.

Elukeskkond: Põhjalähedase eluviisiga. Rannikumeres, lahtedes ja suurte jõgede suudmealadel.

Toitumine: Valdavalt zoobentostoiduline.

Paljunemine: Isaskalad saavad suguküpseks 6-10, emaskalad 10-20 aasta vanuselt. Absoluutne viljakus 1-4 miljonit marjatera. Koeb kevadsuvel suuremate jõgede kiirevoolulistes ja sügavates kohtades kivisel või kruusasel põhjal. Vastsed kooruvad ühe nädala jooksul.

Ränne: Anadroomne liik, kes võtab ette pikki rännakuid suurtesse jõgedesse kudemisaladele.

Levik: Atlandi ookeani rannikul Põhja-Ameerikas ja Euroopa rannikumeredes. Rändas Ameerikast Euroopasse umbes 1000 aastat tagasi ja asendas kliima jahenedes Läänemeres siin varem esinenud soojalembese Euroopa tuura (Acipenser sturio).

Seisund: Äärmiselt ohustatud, Läänemerest tõenäoliselt välja surnud. Viimane isend püüti Eesti vetest Muhu lähistelt aastal 1996.

Kaitse ja piirangud: III kaitsekategooria, püük keelatud. Mitmetes Läänemere äärsetes riikides on käimas tööd atlandi tuura taasasustamiseks.


Asend eluslooduse süsteemis:

riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Acipenseriformes
suguk. Acipenseridae
perek. Acipenser
liik Acipenser oxyrinchus