ebarasboora, Pseudorasbora parva




Iseloomulikud tunnused: Keha sihvakas, suu ülaseisune. Selg sinakashall, küljed hõbedased, piki külge jookseb noorkaladel tavaliselt tumedam triip. Soomustel tume tagaserv.

Mõõtmed: Maksimaalne pikkus 11 cm, tavaliselt pikkus 5-8 cm.

Sarnased liigid: Tippviidikas, viidikas, mudamaim.

Elukeskkond: Taimestikurohked väikejärved, tiigid, kraavid ja jõed.

Toitumine: Laia toiduvalikuga liik, võib süüa nii zooplanktonit kui zoobentost. Sööb ka teiste kalade marja.

Käitumine: Aktiivne ujuja, enamasti toitub veepinna lähedal.

Paljunemine: Suguküpsus saabub valdavalt juba 1 aasta vanuselt. Absoluutne viljakus tavaliselt 400-3000 marjatera. Kudemine toimub 3-4 portsjonina aprillist augustini, isaskala valvab kivide, taimelehtede või muu substraadi külge kleepunud marjakogumit kuni vastsete koorumiseni umbes 1 nädala pärast.

Ränne: Küllaltki paigatruu kala.

Levik: Looduslikult levinud Ida-Aasias. Inimese kaasabil levinud paljudesse kohtadesse Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Võib sattuda Eestisse naaberriikide veekogudest.

Tähtsus: Majandusliku tähtsuseta. Kuna tegemist on väga invasiivse liigiga, kes võib oluliselt mõjutada kohalike kalaliikide arvukust, on ebarasboora levimine Eestisse väga mittesoovitav.


Asend eluslooduse süsteemis:

riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Cypriniformes
suguk. Cyprinidae
perek. Pseudorasbora
liik Pseudorasbora parva