kaugida unimudil, Perccottus glenii




Iseloomulikud tunnused: Keha jäme ja jässakas, pea ja suu väga suured. Värvus pruunides ja kollakates toonides, tumedamatest laikudest moodustunud mustriga peas ja külgedel. Kõhuuimed ei moodusta imilehtrit.

Mõõtmed: Tavaliselt 10-20 cm pikk ja 20-100 g raske, võib kaaluda aga ka üle 250 g.

Sarnased liigid: Ümarmudil.

Elukeskkond: Taimestikurohked seisva veega tiigid, järvekesed ja lahesopid, ei kannata vooluvett. Võib taluda veekogu ajutist kuivamist, sel juhul püsib tardununa põhjamudas. Samuti võib taluda ajutist läbikülmumist. Eestis tulnukliik, seni teada vaid Narva veehoidlast.

Toitumine: Ablas röövkala juba varajasest noorusest alates.

Käitumine: Erakliku eluviisiga.

Paljunemine: Suguküpsus saabub 1-3 aasta vanuselt. Absoluutne viljakus paarsada marjatera. Portsjonkudeja. Mari koetakse maist juulini 15-20°C veetemperatuuril veetaimedele. Isaskala valvab marja ja koorunud vastseid.

Ränne: Väheliikuv kala.

Levik: Algne levila Kaug-Idas Amuuri vesikonnas, viimase sajandi jooksul aga inimese kaasabil levinud laialdaselt uutele aladele nii Aasias kui ka Euroopas.

Populatsiooni bioloogia: Sobivates oludes võib arvukus väga kiirelt suureneda.

Tähtsus: Majandusliku tähtsuseta. Kohati püütakse harrastuskalastajate poolt.

Lisainfo: Unimudila kui apla röövkala edasist levikut uutesse veekogudesse tuleks kindlasti vältida.


Asend eluslooduse süsteemis:

riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Perciformes
suguk. Odontobutidae
perek. Perccottus glenii