kirjuuimeline võldas, Cottus poecilopus




Iseloomulikud tunnused: Keha sarnaselt teiste võldastega jässakas. Lõpusekaanel konksjas oga. Keha sile, vaid rinnauime all esineb väikesi ogakesi. Värvus oliivrohekates või pruunikates toonides. Kõhuuimed kirjatud 5-15 selge ristvöödiga, uimekiired ulatuvad pärakuni. Küljejoon kulgeb selgelt ülevalpool keha keskjoont ja on sarnaselt kareda võldaga mittetäielik, lõppedes pärakuuime kohal. Alalõua tipu all lähestikuste pooride paar.

Mõõtmed: Pikkus kuni 14 cm.

Sarnased liigid: Teised võldaliigid.

Elukeskkond: Eelistab selgeveelisi ojasid ja järvi, kuid võib harva esineda ka magedapoolses riimvees.

Toitumine: Toitub zoobentosest.

Käitumine: Erakliku eluviisiga varjepaiku armastav põhjakala.

Paljunemine: Suguküpsus saabub 2-4 aasta vanuselt. Koeb kevadel, kui veetemperatuur tõuseb üle 5°C. Koetud mari kleepub kämbuna kiviservade alumistele külgedele. Isaskala valvab marja kuni vastsete koorumiseni.

Ränne: Väheliikuv kala.

Levik: Laialt levinud nii Euroopas Läänemere piirkonnas ja Karpaatides, samuti esineb Siberis. Eestis esinemine tõenäoline.

Tähtsus: Majanduslik tähtsus puudub.


Asend eluslooduse süsteemis:

riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Scorpaeniformes
suguk. Cottidae
perek. Cottus
liik Cottus poecilopus