Iseloomulikud tunnused: Sarnaneb lõhele, kuid on kehakujult veidi jässakam. Sabavars jämedam, uimed suhteliselt suuremad kui lõhel. Selg hallroheline, arvukalt väikeseid tumedaid tähne kala külgedel küljejoonest nii üleval kui allpool, samuti uimedel.
Mõõtmed: Harilikult pikkus kuni 70 cm ja mass kuni 5 kg, Eestis püütud suurima isendi mõõtmed olid 116 cm ja 11,4 kg.
Sarnased liigid: Lõhi, vikerforell.
Elukeskkond: Rannikumeri ja sinna suubuvad jõed ja ojad. Võrreldes lõhega suudab kudeda palju väiksemates vooluveekogudes.
Toitumine: Noorjärgud magevees toituvad selgrootutest ja putukatest. Hiljem meres röövkala, kes sööb peamiselt räime, kilu ja tobiaid.
Käitumine: Enamasti üksiku eluviisiga, vahel moodustab meres mõnest kalast koosnevaid parvi.
Paljunemine: Suguküpsus saabub üldjuhul 4-7 aasta vanuselt. Absoluutne viljakus 2800-8500 marjatera. Kudemine leiab aset merre suubuvates jõgedes ja ojades oktoobrist detsembrini veetemperatuuril 3-4°C. Mari koetakse kruusas paiknevasse pesalohku, vastsed kooruvad 5-6 kuu pärast aprillis-mais. Noorjärgud elavad paar aastat jõgedes ja ojades, seejärel laskuvad merre.
Ränne: Lisaks kudemisrändele võib esineda ka toitumisrändeid jõgedesse, näiteks Kunda jões.
Levik: Põhja-Atland ja sellega seotud mered ning vooluveed.
Kaitse ja piirangud: Kehtib alammõõt (L=50 cm), samuti keelualad ja keeluajad. Harrastuspüügil lubatud ööpäevane kogus ühe isiku kohta on 2 lõhet või 2 forelli või 1 lõhe ja 1 forell.
Tähtsus: Hinnatud püügikala nii kaluritele kui harrastuspüüdjatele.
Lisainfo: Eelkasvatatud maime ja noorjärke on jõgedesse asustatud alates eelmise sajandi esimesest poolest.
riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Salmoniformes
suguk. Salmonidae
perek. Salmo
liik Salmo trutta