merisiig, Coregonus lavaretus lavaretus
Iseloomulikud tunnused: Ninamik tömbilt ümardunud tipuga, aga mitte nii väljaulatuv kui vimmal. Suu alaseisune. Uimetipud tumehallid. Selg hallikasroheline kuni oliivroheline, terashelgiga; küljed hõbejad helesinise helgiga. Esineb rasvauim. Kalal on nõrk värske kurgi lõhn.
Mõõtmed: Pikkus 35-70 cm, mass harilikult 0,5-1,5 kg, harva üle 3 kg.
Sarnased liigid: Peipsi siig, vimb.
Elukeskkond: Rannikumeri, omaette siiakari koeb ka Pärnu jões.
Toitumine: Noorelt zooplankton-, hiljem põhiliselt zoobentostoiduline. Võib toituda ka väikestest kaladest.
Käitumine: Enamasti väikestes parvedes.
Paljunemine: Suguküpsus saabub valdavalt 3-6 aastaselt. Absoluutne viljakus Eesti siigadel tavaliselt 10000-90000 marjatera. Kudemine algab veetemperatuuri langedes alla 7°C ja kestab oktoobrist detsembrini. Mari areneb 0,5-2 m sügavusel kruusasel või kivisel põhjal, vastsed kooruvad 5-6 kuu pärast aprillis.
Ränne: Esineb kudemisränne jõgedesse ja meres asuvatele koelmutele.
Populatsiooni bioloogia: Mitut Eesti vetes elavat siiavormi eristatakse peamiselt lõpusepiide arvu alusel. Pärnu jões koeb hõredapiiline siirdesiig (Coregonus lavaretus lavaretus sensu Berg) ja Läänemere ida- ja põhjaosa jõgedes tihedamapiiline siirdesiig (Coregonus lavaretus (L.) s.s.). Mereskudev siiavorm on hõredapiiline.
Kaitse ja piirangud: Kehtib alammõõt meres ja sinna suubuvates jõgedes L=35 cm; Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves ning teistes siseveekogudes L=40 cm.
Seisund: Enamiku populatsioonide arvukus viimase poolsajandi jooksul tugevalt vähenenud.
Tähtsus: Omab mõningast majanduslikku tähtsust.
Asend eluslooduse süsteemis:
riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Salmoniformes
suguk. Salmonidae
perek. Coregonus
liik Coregonus lavaretus lavaretus