nelma, Stenodus nelma




Iseloomulikud tunnused: Suur suu etteulatuva alalõuaga. Seljauim kõrge, terava tipuga. Selg rohekassinine või pruunikas, küljed ja kõht hõbedased.

Mõõtmed: Võib kasvada 1,5 m pikkuseks ja kuni 40 kg raskuseks.

Sarnased liigid: Siiad, tõugjas.

Elukeskkond: Külmaveelised jõed, järved ja kuni 20‰ soolsusega merevesi.

Toitumine: Noorkalad söövad selgrootuid, kuid lähevad umbes 30 cm pikkuselt üle toitumisele kaladest.

Käitumine: Aktiivne, enamasti üksikuna tegutsev kala.

Paljunemine: Suguküpsus saabub mageveelistel populatsioonidel 6-8 aasta, anadroomsetel 8-16 aasta vanuselt. Absoluutne viljakus on 100 000-400 000 marjatera. Kudemine toimub septembris-oktoobris jõgedes kruusapõhjale. Vastsed kooruvad mais-juunis ja laskuvad seejärel allavoolu jõgede alamjooksule.

Ränne: Sooritab väga pikki rändeid merest kudemisaladele.

Levik: Põhja-Jäämerre suubuvad jõed Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Esineb ka järvedes ja meres. Eestis võib looduslikesse vetesse sattuda kalakasvatustest, nelmat on tabatud näiteks Peipsi järvest.

Tähtsus: Väärtuslik püügikala. Viimasel ajal on saanud kalakasvatuse objektiks.


Asend eluslooduse süsteemis:

riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Salmoniformes
suguk. Salmonidae
perek. Stenodus
liik Stenodus nelma