jõesilm, Lampetra fluviatilis




Iseloomulikud tunnused: Keha madujas, silinderjas, umbes pöidlajämedune. Kaks seljauime paiknevad kehal tagapool, teine seljauim on lähestikku sabauimega. Suuava moodustab sarvhammastega imilehtri. Selg tume, küljed sinakashõbedased.

Mõõtmed: Kuni 45 cm ja 190 g, tavaliselt väiksem.

Sarnased liigid: Merisutt ja ojasilm.

Elukeskkond: Rannikumeri ja sinna suubuvad vooluveekogud.

Toitumine: Vastsed plankton- ja detriiditoidulised, täiskasvanud jõesilmud parasiteerivad kaladel, imedes sarvhammastega tekitatud haava kaudu verd ja kudesid.

Paljunemine: Absoluutne viljakus 15000-45000 marjatera. Suguküpsus saabub 5-10 aasta vanuselt. Anadroomne liik, koeb elus vaid ühel korral. Kudemine madalatel kiire vooluga jõe- ja ojalõikudel algab aprilli lõpul 9-10°C veetemperatuuri juures ja kestab mai lõpuni. Isased ehitavad veekogu põhja pesalohu, kus kruusale kleepunud marjast kooruvad vastsed 10-20 päeva pärast. Vastseiga kestab 3-6 aastat. Peale metamorfoosi on merre laskuvad noored jõesilmud umbes 10 cm pikkused ja kaaluvad paar grammi.

Ränne: Kudemisränne jõgedesse algab juba eelneva aasta suve lõpul, põhiline ränne toimub sügiskuudel.

Levik: Põhja-Atlandi rannik: Läänemeri, Lääne-Euroopa rannik, Vahemere põhjaosa ja neisse suubuvad vooluveekogud.

Seisund: Seoses ligipääsetavate kudejõgede vähenemisega tammide rajamise tõttu on arvukus viimastel aastakümnetel langenud.

Tähtsus: Rannikujõgedes ja –ojades tähtis püügikala.


Asend eluslooduse süsteemis:

riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Cephalaspidomorphi
selts Petromyzontiformes
suguk. Petromyzontidae
perek. Lampetra
liik Lampetra fluviatilis