angerjas, euroopa angerjas, Anguilla anguilla
Iseloomulikud tunnused: Pikk madujas keha, eest silinderjas, tagantpoolt lapik. Soomused väga väikesed, nahk rohkelt limane. Lõpuseavad on kitsad ja taha nihkunud, asetsevad rinnauimede alusel. Kõhuuimed puuduvad. Seljauim, sabauim ja pärakuim on liitunud, moodustades ühtse suure uime. Värvus tumerohekas, kudemisrändel hõbedase tooniga.
Mõõtmed: Tavaliselt alla meetri pikk ja kuni paar kg raske. Isased kasvavad kuni 51 cm pikkuseks, vaid emased saavutavad suuremad mõõtmed - pikkuse kuni 150 cm. Eestist püütud suurim isend kaalus 5,3 kg.
Elukeskkond: Nii mere-, mage- kui riimvees. Eelistab mudase põhjaga taimestikurikkaid kohti, päeval peitub varjepaikadesse.
Toitumine: Zoobentos- ja kalatoiduline.
Käitumine: Öise eluviisiga.
Paljunemine: Suguküpseks saab tavaliselt 6-20 aastaselt. Absoluutne viljakus 2-3 miljonit marjatera. Võtab ette ulatuslikke kudemisrändeid Sargasso merre, kudemine toimub ookeani sügavas avavees. Noorjärgud ehk klaasangerjad kanduvad Golfi hoovusega Euroopa rannikule.
Ränne: Kalade hulgas üks pikemaid kudemisrändeid Euroopast Sargasso mereni, mis ulatub 5000-6000 kilomeetrini.
Levik: Põhja-Atland lõunasse Sargasso mereni, Euroopa ja Põhja-Aafrika rannikualad.
Populatsiooni bioloogia: Siseveekogude angerjapopulatsioonid sõltuvad suures osas asustatud kaladest.
Seisund: Arvukus on tugevas languses kõikjal Eesti rannikuvetes. Enamik Eestist püütud angerjatest on inimese poolt asustatud, looduslikult siia rännanud angerjad on tänapäeval vähemuses.
Kaitse ja piirangud: Kehtib alammõõt meres L=35 cm; Võrtsjärves, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves L=55 cm; teistes siseveekogudes L=50 cm.
Tähtsus: Omab majanduslikku tähtsust, aga saagid on tugevalt vähenenud.
Asend eluslooduse süsteemis:
riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Anguilliformes
suguk. Anguillidae
perek. Anguilla
liik Anguilla anguilla