tõugjas, Leuciscus aspius
Iseloomulikud tunnused: Suu otseseisune; pärakuuim nõgusa välisservaga; seljauim teravatipuline, sabauime tipud teravad, sabauime väljalõige suur. Selg tumerohekas, küljed hõbedased.
Mõõtmed: Tavaliselt pikkus kuni 60 cm ja mass 3 kg. Eesti püütud suurima tõugja üldpikkus oli 79 cm ja kaal 5,6 kg. Eesti karplaste hulgas kõige kiirema kasvuga liik.
Sarnased liigid: Noorkalad sarnanevad viidikaga.
Elukeskkond: Jõgedes ja suuremates järvedes, arvukam Emajõe vesikonnas. Võib juhuslikult esineda ka riimvees.
Toitumine: Esimesel eluaastal toitub selgrootutest, hiljem röövkala.
Käitumine: Jäävabal ajal hoidub veepinna lähedusse, kus peab aktiivselt jahti väikestele kaladele. Täiskasvanud tavaliselt erakliku eluviisiga.
Paljunemine: Eestis saavutab suguküpsuse 4-6 aastaselt, isased varem kui emased. Absoluutne viljakus tavaliselt 100000-400000 marjatera. Kudemine toimub aprilli teisest poolest mai esimese pooleni jõgede kiirema vooluga lõikudes, mari kleepub kruusasele-liivasele põhjale. Vastsed kooruvad umbes nädala pärast.
Levik: Kesk-Euroopast Alpidest põhjas itta kuni Uuraliteni.
Kaitse ja piirangud: II kaitsekategooria, püük Eestis keelatud.
Asend eluslooduse süsteemis:
riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Cypriniformes
suguk. Cyprinidae
perek. Leuciscus
liik Leuciscus aspius