viidikas, Alburnus alburnus
Iseloomulikud tunnused: Seljauim algab kõhuuimedest tagapool. Päraku ja kõhuuime vaheline kõhuserv terav. Soomused eralduvad kehalt kergesti. Küljejoon peast sabani nähtav.
Mõõtmed: Kuni 18 cm pikk ja 100 g raske., Tavaliselt mõõtmed 10-15 cm ja 10-20 g.
Sarnased liigid: Tippviidikas, räim, kilu.
Elukeskkond: Jõgedes, järvedes ja riimveelises rannikumeres. Arvukam Lõuna-Eesti siseveekogudes. Enamasti liigub veepinna lähedal.
Toitumine: Toiduks zooplankton, veeputukate vastsed ja vettekukkunud putukad.
Käitumine: Parvekala.
Paljunemine: Suguküpsus saabub 2-3 aasta vanuselt, isastel varem, emastel hiljem, 7-10 cm pikkusena. Absoluutseks viljakuseks on Eestis 3000-12000 marjatera. Portsjonkudemine algab mai lõpust ja kestab vahepausidega juuli alguseni. Taimestikule koetud marjast kooruvad vastsed 8 päeva pärast.
Levik: Levila algab Euroopas põhja pool Püreneesid ja Alpe ning ulatub idas Uuraliteni. Puudub Põhja-Skandinaavias.
Tähtsus: Majanduslik tähtsus puudub. Kohati püütakse harrastuskalameeste poolt.
Asend eluslooduse süsteemis:
riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Cypriniformes
suguk. Cyprinidae
perek. Alburnus
liik Alburnus alburnus