latikas, Abramis brama
Iseloomulikud tunnused: Keha kõrge ja külgedelt kokkusurutud. Pea ja suu suhteliselt väike. Silma ja ninamiku vahele mahub vähemalt üks silmapikkus. Noored kalad hõbedased, vanemad kollakad kuni pruunikad.
Mõõtmed: Tavaliselt pikkus kuni 50 cm ja mass kuni 3-4 kg. Suurim Eestist püütud latikas oli 58 cm pikk ja kaalus 5,5 kg.
Sarnased liigid: Nurg
Elukeskkond: Tavaline Eesti järvedes ja suuremates jõgedes, samuti madalates riimveelistes merelahtedes. Eelistab taimestikurohkeid ja rohketoitelisi järvi.
Toitumine: Zoobentostoiduline, toidus domineerivad surusääsklaste vastsed.
Käitumine: Parvekala, noorkalad hoiduvad madalasse vette. Suuremana eelistab veekogu sügavamaid osi.
Paljunemine: Suguküpsus saabub 5-10 aasta vanuselt. Absoluutne viljakus 44000-459000 marjatera. Kudemine algab tavaliselt mai keskpaigas ja kestab kuni juuni keskpaigani. Mari koetakse madalvees taimestikule. Vastsed kooruvad umbes 10 päeva pärast.
Ränne: Emajõe vesikonnas sooritab ulatuslikke kudemisrändeid vanajõgedesse. On kindlaks tehtud, et latikad on paigatruud kudejad, pöördudes tagasi just enda sünnipaika.
Levik: Euroopas Püreneedest ja Alpidest põhjas, ulatudes kirdes Petšora jõeni. Kagus ulatub levila Musta mereni.
Kaitse ja piirangud: Kehtib alammõõt Peipsi, Pihkva, Lämmijärves, Emajões ja Väikeses Emajões L=35 cm ning kudemisaegne püügikeeld. Harrastuspüügil lubatud ööpäevane kogus ühe isiku kohta on 15 latikat.
Tähtsus: Omab olulist majanduslikku tähtsust, samuti on populaarne püügikala harrastuspüüdjatele.
Asend eluslooduse süsteemis:
riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Cypriniformes
suguk. Cyprinidae
perek. Abramis
liik Abramis brama