karpkala, Cyprinus carpio
Iseloomulikud tunnused: Seljauim pikk. Pärakuuime alguses hambuline ogakiir. Soomused suured. Suunurkades väikesed poised. Selg mustjaspruun, küljed kollakad või kuldpruunid.
Mõõtmed: Tavaliselt pikkus 30-50 cm ja mass 1-3 kg. Eesti tingimustes võib kasvada üle kahekümne kilo raskuseks.
Sarnased liigid: Harilik koger, hõbekoger.
Elukeskkond: Eelistab aeglasevoolulisi rohke taimestikuga ja mudase põhjaga veekogusid. Samuti esineb rannikumeres ja suurtes jõgedes.
Toitumine: Valdavalt bentosetoiduline.
Käitumine: Noorkalad parvedes, suuremad isendid eraklikumad.
Paljunemine: Eestis on soojematel aastatel võimeline looduslikult paljunema, kuid see pole väga tavaline. Suguküpsus saabub 3-5 aastaselt Absoluutne viljakus tavaliselt 400000-700000 marjatera. Portsjonkudemine taimestikule veetemperatuuril 16-20°C juunist juulini. Vastsed kooruvad 4-7 päevaga.
Levik: Algselt pärineb Ida-Aasiast, vähenõudlikkuse ja kiire kasvu tõttu on inimese kaasabil oma levilat suuresti laiendanud üle Euraasia ja teiste mandrite.
Tähtsus: Populaarne kalakasvatuse objekt. Hinnatud õngitsemisobjekt harrastuspüügil.
Asend eluslooduse süsteemis:
riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Cypriniformes
suguk. Cyprinidae
perek. Cyprinus
liik Cyprinus carpio