Iseloomulikud tunnused: Piklik keha kaetud viie rea luukilpidega. Ninamik suhteliselt lühike ja lai, alumisel küljel paikneb neli küllalt pikka ja paksu poiset, mis ulatuvad tavaliselt suuavani. Seljakilpe reas 10-19, küljekilpe reas 32-59. Suuremate kilbiridade vahel paiknevad väikesed tähekujulised naastud. Kala värvus on võrreldes teiste tuuradega ühtlasemalt hallikas või pruunikas, kõhupool valkjam.
Mõõtmed: Kasvab üle 2 m pikkuseks ja üle 200 kg raskuseks.
Sarnased liigid: Tuurade teised liigid.
Elukeskkond: Suured ja sügavad jõed.
Toitumine: Valdavalt zoobentostoiduline.
Paljunemine: Isaskalad saavad suguküpseks 9-29, emaskalad 9-34 aasta vanuselt. Absoluutne viljakus kuni 1,5 miljonit marjatera. Koeb kevadel ja suvel suuremate jõgede kiirevoolulistes ja sügavates kohtades kivisel või kruusasel põhjal.
Ränne: Sooritab Siberi jõgedes pikki rännakuid kudemisaladele.
Levik: Siberi suured jõed. Eesti rannikumeres võib kohata kalakasvatustest lahti pääsenud kalu.
Kaitse ja piirangud: Looduslike populatsioonide arvukus Siberi jõgedes väheneb peamiselt ülepüügi tõttu.
Tähtsus: Viimasel ajal on laienenud siberi tuura kasvatamine kalakasvatustes. Väärtuslik toidukala.
riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Acipenseriformes
suguk. Acipenseridae
perek. Acipenser
liik Acipenser baerii