siberi tuur, Acipenser baerii




Iseloomulikud tunnused: Piklik keha kaetud viie rea luukilpidega. Ninamik suhteliselt lühike ja lai, alumisel küljel paikneb neli küllalt pikka ja paksu poiset, mis ulatuvad tavaliselt suuavani. Seljakilpe reas 10-19, küljekilpe reas 32-59. Suuremate kilbiridade vahel paiknevad väikesed tähekujulised naastud. Kala värvus on võrreldes teiste tuuradega ühtlasemalt hallikas või pruunikas, kõhupool valkjam.

Mõõtmed: Kasvab üle 2 m pikkuseks ja üle 200 kg raskuseks.

Sarnased liigid: Tuurade teised liigid.

Elukeskkond: Suured ja sügavad jõed.

Toitumine: Valdavalt zoobentostoiduline.

Paljunemine: Isaskalad saavad suguküpseks 9-29, emaskalad 9-34 aasta vanuselt. Absoluutne viljakus kuni 1,5 miljonit marjatera. Koeb kevadel ja suvel suuremate jõgede kiirevoolulistes ja sügavates kohtades kivisel või kruusasel põhjal.

Ränne: Sooritab Siberi jõgedes pikki rännakuid kudemisaladele.

Levik: Siberi suured jõed. Eesti rannikumeres võib kohata kalakasvatustest lahti pääsenud kalu.

Kaitse ja piirangud: Looduslike populatsioonide arvukus Siberi jõgedes väheneb peamiselt ülepüügi tõttu.

Tähtsus: Viimasel ajal on laienenud siberi tuura kasvatamine kalakasvatustes. Väärtuslik toidukala.


Asend eluslooduse süsteemis:

riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Acipenseriformes
suguk. Acipenseridae
perek. Acipenser
liik Acipenser baerii