säga, Silurus glanis
Iseloomulikud tunnused: Pea lai ja lame, pikk keha lameneb saba poolt. Silmad tillukesed, suu väga suur, ülalõual üks paar pikki poiseid, alalõual 2 paari lühemaid poiseid. Seljauim väga väike. Nahk limane, kala selg mustjasrohekas või tumepruun, külgedel heledam marmorjas muster.
Mõõtmed: Eesti suurim mageveekala, pikkus võib ulatuda üle 2 m ja mass üle 100 kg.
Sarnased liigid: Luts, angersäga.
Elukeskkond: Eestis suuremates järvedes ja jõgedes Peipsi-Võrtsjärve süsteemis. Harva püütud ka merevetest.
Toitumine: Noorkalad toituvad zoobentosest, kuid lähevad varsti üle röövtoitumisele kaladest ja kahepaiksetest. Võib süüa ka veelinde.
Käitumine: Sügavat vett eelistav erakliku eluviisiga kala.
Paljunemine: Saab suguküpseks 3-5 aasta vanuselt.Absoluutne viljakus 10000-480000 marjatera. Portsjonkudemine toimub suvekuudel vähemalt 20°C veetemperatuuril, mari kleepub taimedele isaskala valvatavas pesas. Vastsed kooruvad 3-7 päeva jooksul.
Ränne: Paigatruu kala, kes pikemaid rändeid ei soorita.
Levik: Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopa. Eestis leviku põhjapiiril. Idas ulatub looduslik levila Aasias Araali mereni.
Kaitse ja piirangud: II kaitsekategooria, püük keelatud.
Asend eluslooduse süsteemis:
riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Siluriformes
suguk. Siluridae
perek. Silurus
liik Silurus glanis