tuulehaug, Belone belone
Iseloomulikud tunnused: Tihedate peente hammastega lõuad venitunud teravaks nokaks. Keha väga pikk ja ruljas, aga suhteliselt jäik. Selja- ja pärakuim nihkunud sabauime lähedusse. Selg siniroheline, küljed hõbedased. Kala luud on roheka tooniga.
Mõõtmed: Eestist püütavate kudematulevate kalade pikkus on 57-77 cm ja mass 270-990 g.
Sarnased liigid: Noorkalad sarnanevad tobiatele.
Elukeskkond: Rannikumeri. Eesti rannikul esineb reeglina vaid kevadsuvisel kudemisperioodil mai lõpust juulini.
Toitumine: Noorelt toitub zooplanktonist, hiljem röövkala.
Käitumine: Parvekala.
Paljunemine: Saab suguküpseks 3-4 aasta vanuses.Absoluutne viljakus 2000-10000 marjatera. Koeb 13-15°C veetemperatuuri juures mais-juunis madalas rannavees veetaimedele, kuhu marjaterad kleepuvad pikkade niitjate jätkete abil. Vastsed kooruvad 5-6 nädala pärast, maimud lahkuvad Eesti vetest suve lõpuks.
Ränne: Sooritab väga pika rände Atlandi ookeanist Eesti rannikuvetesse. Pärast kudemist lahkuvad algul täiskasvanud, hiljem ka noorkalad tagasi ookeani.
Levik: Euroopa ja Põhja-Aafrika rannikumered.
Populatsiooni bioloogia: Populatsiooni arvukus võib varieeruda suures ulatuses.
Seisund: Viimasel ajal ei ole tuulehaugi arvukus kudemisperioodil olnud eriti kõrge.
Tähtsus: Oluline majanduslik tähtsus kudemisrände ajal. Siis on tuulehaug ka populaarne püügikala harrastuskalameestele.
Asend eluslooduse süsteemis:
riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Beloniformes
suguk. Belonidae
perek. Belone
liik Belone belone