räim e. läänemere heeringas, Clupea harengus membras




Iseloomulikud tunnused: Räim on Atlandi heeringa kääbusvorm, keda tihti käsitletakse ka alamliigina. Küljed hõbejad, selg tume, sinakas- või hallikasroheline. Pea ja silmad on suhteliselt suuremad kui heeringal. Kiilusoomused ei ole nii teravad kui kilul.

Mõõtmed: Pikkus keskmiselt 12-17 cm, kaal 15-30 g. Esinevad ka nn. hiidräimed, kes on üle läinud rööveluviisile ja võivad harukordadel kaaluda enam kui 1 kg.

Sarnased liigid: Kilu, rääbis, viidikas.

Toitumine: Toitub zooplanktonist. Suuremad räimed võivad süüa ka väikesi kalu.

Käitumine: Parvekala.

Paljunemine: Suguküpsus saabub 2-4 aasta vanuses. Absoluutne viljakus on valdavalt 5000-100000 marjatera. Sigimise aja ja teatud morfoloogiliste tunnuste põhjal eristatakse kahte vormi/alamliiki: kevadkuduräime ja sügiskuduräime. Kevadräim koeb olenevalt piirkonnast aprillist juulini. Sügisräim koeb augustist novembrini. Vetikatele kleepunud marjast kooruvad vastsed 4-8 päeva pärast.

Levik: Kõikjal Läänemeres.

Kaitse ja piirangud: Kehtivad rahvusvahelised püügikvoodid.

Tähtsus: Väga tähtis püügikala.

Lisainfo: Eesti rahvuskala.


Asend eluslooduse süsteemis:

riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Clupeiformes
suguk. Clupeidae
perek. Clupea
liik Clupea harengus membras