Iseloomulikud tunnused: Keha teiste paaliatega võrreldes pikem ja sihvakam. Lõpusepiide arv 16-26. Selg tumeroheline, küljed rohekashallikad, ohtralt kaetud valkjate või kollakate tähnidega. Kunagi ei esine punaseid või roosasid tähne. Alakeha uimedel võib esineda valge ääris. Sabauim sügava sisselõikega. (NB! Kalakasvatustes leidub ka halli ja ameerika paalia hübriide (nn. 'splake'), kel esinevad vahepealsed tunnused ja kelle kehal võib esineda roosakaid tähne.)
Mõõtmed: Suur kala, võib kasvada 1.5 m pikkuseks ja üle 45 kg raskuseks.
Sarnased liigid: Teised paaliad.
Elukeskkond: Sügavad, külmad ja hapnikurikkad järved. Võib taluda ka riimvett.
Toitumine: Põhiliselt toitub kaladest, kuid paljudes järvedes esineb ka aeglasekasvulisi planktontoidulisi vorme.
Käitumine: Aktiivne järvede avavees elav kala. Noorelt parvedes, vanemalt üksildasema eluviisiga.
Paljunemine: Suguküpsus saabub valdavalt 6-15 aasta vanuselt. Absoluutne viljakus 5000-17 000 marjatera. Kudemine toimub sügiskuudel järvedes kruusasele põhjale veetemperatuuril 8-10°C. Vastsed kooruvad hilistalvel ja kevadel veebruarist märtsini.
Ränne: Ränded esinevad üldjuhul vaid elupaigaks oleva veekogu piirides, ei ole väga ulatuslikud.
Levik: Looduslik levik Põhja-Ameerikas Kanadas ja USA põhjaosas. Inimese kaasabil levinud ka Euroopasse, Aasiasse ja Lõuna-Ameerikasse. Viimaste aastakümnete jooksul on liiki kohati asustatud Läänemerre, samuti võib ta Eesti looduslikesse vetesse sattuda kalakasvatustest.
Tähtsus: Väärtuslik toidukala ja kalakasvatuse objekt. Samuti hinnatud harrastuspüüdjate poolt.
riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Salmoniformes
suguk. Salmonidae
perek. Salvelinus
liik Salvelinus namaycush