- Ahik
Kala pea alaküljel lõpusekaante vahel olev ala.
- Alalõuahaak (kõhrkonks)
Isastel lõhedel ja forellidel kudemisperioodiks alalõuale kasvav kõhrest konksukujuline jätke.
- Alaseisune suu
Ülalõug alalõuast selgelt eespool (nt vimmal).
- Anadroomne
Meres elav ja jõkke kudema rändav.
- Bentos
Põhjaelustik.
- Biomelioraator
Organism, kelle elutegevus soodustab veekogu või maa väärtuse suurenemist.
- Erihõlmne uim
Uim, mille hõlmad on eri suurusega (heterotserkne uim).
- Eutrofeerumine
Veekogu rikastumine toitainetega (pms fosfori- ja lämmastikuühendid).
- Genitaalnäsa
Suguava ümbritsev näsa.
- Helmeskate
Karedate köbrukeste kogum, mis katab kala keha pinda kudemisperioodil (pms isastel peas).
- Introdutseerima
Võõraid liike uuele alale viima.
- Kannibalism
Liigikaaslaste söömine.
- Katadroomne
Mageveest merre kudema rändav.
- kidekile
Kidekile ehk branhüostegaalmembraan, lõpusekaane serva ääristav kile.
- Kiirtega uim
Uim milles on hargnenud või/ja hargnemata uimekiired. Vastandina puuduvad uimekiired nt rasvauimes.
- Kõhukelme
Kõhuõõnt kattev kile.
- Kõhuuimed
Paarisuimed kala kõhu alakülje keskosa piirkonnas (mõnel liigil eesosas).
- Küljejoon
Augukeste rida kala keha külgedel (veevõnkeid tajuda aitav elund).
- l
Keha pikkus ninamiku tipust soomuskatte lõpuni (sabauime keskmiste kiirte alguseni).
- L (absoluutne kehapikkus)
Pikkus ninamiku tipust sabauime pikima hõlma lõpuni (suletud suuga, sabauim tavapärases asendis).
- Liitunud uimed
Kokkukasvanud uimed.
- Neeluhambad
Lõpuste taga neeluluudel paiknevad hambad (vaatlemiseks lõigatakse lihased läbi ja võetakse neeluluud lõpuseava kaudu välja).
- Ninamik
Silmade ees olev pea osa.
- Ogakiired
Jäigad teravaotsalised kiired (lülistumata ja hargnemata kiired).
- Otsseisune suu
Sama pika ala- ja ülalõuaga suu.
- Pärakuuim (anaaluim)
Paaritu uim päraku taga.
- Pelaagiline
Avaveeline.
- Plankton
Vees hõljuvate väheliikuvate organismide kogum.
- Poised
Kompimis- ja maitsmiselundina talitlevad nahajätked osade kalaliikide suupiirkonnas.
- Poolalaseisune suu
Suu, mille ülalõug ulatub alalõuast natuke ettepoole.
- Poolsiirdekala
Madalama soolsusega rannikumeres elav ja jõgedes kudev kala.
- Poolülaseisune suu
Suu, mille alalõug ulatub ülalõuast natuke ettepoole.
- Populatsioon
Ühe liigi isendid, kes elavad samal ajal samas kohas.
- Pulmarüü
Kudeperioodil tekkiv teisene sugutunnus (nt ere värvus).
- Rasvauim
Väike kiirteta uim seljauime ja sabauime vahel.
- Riimvesi
Väikese soolsusega (0,5-18‰) vesi looduslikes veekogudes (nt Läänemeres).
- Rinnauimed
Paarilised uimed kala keha eesosas.
- Sabauim
- Sahkluu
Suulae luude vahel paiknev piklik hammastega kaetud luu.
- Seljauim
Seljal asuv uim.
- Seljauime (aluse) pikkus
Pikkus esimesest uimekiirest viimase uimekiireni.
- Siirdekala
Merest magevette või mageveest merre kudema rändav kala.
- Suguküps
Sigimisvõimeline isend.
- Uime välisserv
Uimekiirte tippudest moodustuv serv.
- Uimekiired
Uimede toeseks olevad luustruktuurid. Uimekiiri jaotatakse hargnemise ja lülistumise järgi.
- Ülaseisune suu
Suu, millel alalõug ulatub ülalõuast kõvasti ettepoole.
- Väljasopistatav suu
Avatuna toru moodustav suu.
- Vastne
Moondega arenevate loomade arengujärk munast koorumisest moondeni.
- Weberi aparaat
Ujupõit sisekõrvaga ühendav luukeste süsteem, mis võimendab helisid, mis ainult sisekõrvaga tajumiseks oleks liiga nõrgad.
- Zooplankton (loomhõljum)
Vees vabalt hõljuvate pisiloomade kogum.
