Mõisted


  • Ahik
    Kala pea alaküljel lõpusekaante vahel olev ala.
  • Alalõuahaak (kõhrkonks)
    Isastel lõhedel ja forellidel kudemisperioodiks alalõuale kasvav kõhrest konksukujuline jätke.
  • Alaseisune suu
    Ülalõug alalõuast selgelt eespool (nt vimmal).
  • Anadroomne
    Meres elav ja jõkke kudema rändav.


  • Bentos
    Põhjaelustik.


  • Biomelioraator
    Organism, kelle elutegevus soodustab veekogu või maa väärtuse suurenemist.


  • Erihõlmne uim
    Uim, mille hõlmad on eri suurusega (heterotserkne uim).
  • Eutrofeerumine
    Veekogu rikastumine toitainetega (pms fosfori- ja lämmastikuühendid).


  • Genitaalnäsa
    Suguava ümbritsev näsa.


  • Helmeskate
    Karedate köbrukeste kogum, mis katab kala keha pinda kudemisperioodil (pms isastel peas).


  • Introdutseerima
    Võõraid liike uuele alale viima.


  • Kannibalism
    Liigikaaslaste söömine.


  • Katadroomne
    Mageveest merre kudema rändav.


  • kidekile
    Kidekile ehk branhüostegaalmembraan, lõpusekaane serva ääristav kile.


  • Kiirtega uim
    Uim milles on hargnenud või/ja hargnemata uimekiired. Vastandina puuduvad uimekiired nt rasvauimes.
  • Kõhukelme
    Kõhuõõnt kattev kile.


  • Kõhuuimed
    Paarisuimed kala kõhu alakülje keskosa piirkonnas (mõnel liigil eesosas).
  • Küljejoon
    Augukeste rida kala keha külgedel (veevõnkeid tajuda aitav elund).
  • l
    Keha pikkus ninamiku tipust soomuskatte lõpuni (sabauime keskmiste kiirte alguseni).
  • L (absoluutne kehapikkus)
    Pikkus ninamiku tipust sabauime pikima hõlma lõpuni (suletud suuga, sabauim tavapärases asendis).
  • Liitunud uimed
    Kokkukasvanud uimed.
  • Neeluhambad
    Lõpuste taga neeluluudel paiknevad hambad (vaatlemiseks lõigatakse lihased läbi ja võetakse neeluluud lõpuseava kaudu välja).


  • Ninamik
    Silmade ees olev pea osa.
  • Ogakiired
    Jäigad teravaotsalised kiired (lülistumata ja hargnemata kiired).
  • Otsseisune suu
    Sama pika ala- ja ülalõuaga suu.
  • Pärakuuim (anaaluim)
    Paaritu uim päraku taga.
  • Pelaagiline
    Avaveeline.


  • Plankton
    Vees hõljuvate väheliikuvate organismide kogum.


  • Poised
    Kompimis- ja maitsmiselundina talitlevad nahajätked osade kalaliikide suupiirkonnas.
  • Poolalaseisune suu
    Suu, mille ülalõug ulatub alalõuast natuke ettepoole.
  • Poolsiirdekala
    Madalama soolsusega rannikumeres elav ja jõgedes kudev kala.


  • Poolülaseisune suu
    Suu, mille alalõug ulatub ülalõuast natuke ettepoole.


  • Populatsioon
    Ühe liigi isendid, kes elavad samal ajal samas kohas.


  • Pulmarüü
    Kudeperioodil tekkiv teisene sugutunnus (nt ere värvus).


  • Rasvauim
    Väike kiirteta uim seljauime ja sabauime vahel.
  • Riimvesi
    Väikese soolsusega (0,5-18‰) vesi looduslikes veekogudes (nt Läänemeres).


  • Rinnauimed
    Paarilised uimed kala keha eesosas.
  • Sabauim

  • Sahkluu
    Suulae luude vahel paiknev piklik hammastega kaetud luu.


  • Seljauim
    Seljal asuv uim.
  • Seljauime (aluse) pikkus
    Pikkus esimesest uimekiirest viimase uimekiireni.
  • Siirdekala
    Merest magevette või mageveest merre kudema rändav kala.


  • Suguküps
    Sigimisvõimeline isend.


  • Uime välisserv
    Uimekiirte tippudest moodustuv serv.
  • Uimekiired
    Uimede toeseks olevad luustruktuurid. Uimekiiri jaotatakse hargnemise ja lülistumise järgi.
  • Ülaseisune suu
    Suu, millel alalõug ulatub ülalõuast kõvasti ettepoole.
  • Väljasopistatav suu
    Avatuna toru moodustav suu.


  • Vastne
    Moondega arenevate loomade arengujärk munast koorumisest moondeni.


  • Weberi aparaat
    Ujupõit sisekõrvaga ühendav luukeste süsteem, mis võimendab helisid, mis ainult sisekõrvaga tajumiseks oleks liiga nõrgad.


  • Zooplankton (loomhõljum)
    Vees vabalt hõljuvate pisiloomade kogum.