peled, Coregonus peled
Iseloomulikud tunnused: Keha kõrgem kui siial, selja eesosa rõhutatult kõrge. Keha hõbedane, toonilt suhteliselt tume.
Mõõtmed: Kasvab üle 50 cm pikkuseks ja kuni 3 kg raskuseks.
Sarnased liigid: Peipsi siig.
Elukeskkond: Eestis on püsima jäänud vähestes mesotroofsetes järvedes.
Toitumine: Valdavalt planktontoiduline, kuid olenevalt tingimustest võib toidus olulise osa moodustada ka bentos.
Paljunemine: Eestis saabub suguküpsus kolme aastaselt. Absoluutne viljakus on 15000-64000 marjatera. Kudemiseks sobivad hapnikurohked kruusase põhjaga alad. Kudemine kestab oktoobrist detsembrini, alla 4°C veetemperatuuril. Vastsed kooruvad 5-6 kuu pärast aprillis-mais.
Levik: Looduslikult pärineb Siberist Obi jõe vesikonnast, kust on introdutseeritud Euroopasse. Eestis on peledit lastud enam kui 30-sse järve. Mõneks ajaks on peled püsima jäänud Karujärve, Kaiavere, Kuremaa, Uljaste, Kuningvere järve, Kooraste Suurjärve, Rõuge Suurjärve, Rõuge Liinjärve, Kahrila, Vagula, Hino järve ja Päidla Mõisjärve.
Tähtsus: Majandusliku tähtsuseta harulduse tõttu.
Lisainfo: Eestisse asustati esimest korda aastal 1959.
Asend eluslooduse süsteemis:
riik Animalia
hõimk. Chordata
alamhõimk. Vertebrata
klass Actinopterygii
selts Salmoniformes
suguk. Salmonidae
perek. Coregonus
liik Coregonus peled